19. sajandil tuli šokolaaditootjaid aina juurde. 1806. aastal oli Šveitsi prantsuskeelses osas asuv Vevey linn šokolaaditootmise keskus, kus asus seitse erinevat šokolaadifirmat. Neist seitsmest alustas suuremahulist šokolaadi tootmist 1819. aastal Francois-Louis Cailler. Cailler šokolaadifirma on Šveitsi vanim siiani töötav šokolaadi tootev ettevõte. (Cailler, 2019).
Kuigi 19. sajandil nauditi šokolaadi peamiselt ikka veel joogina, millele vee asemel lisati sageli hoopis piima, siis oli mitmel šokolaaditootjal mõte hakata tootma ka tahket šokolaadi. Raske on ütelda, kes päriselt esimese tahke šokolaadi valmistas, sest see sündis erinevates kohtades üsna samaaegselt. (History editors, 2018).
Ametlikult peetakse esimene tahke šokolaaditahvli loojaks Briti šokolaaditootjat J. S. Fry and Sons, kes 1847. aastal valmistas kakaovõist, Hollandi kakaost šokolaadilahusest ja suhkrust pasta, mis hangus ja jäi hoidma vormi. Cadbury Brothers firma hakkas kaks aastat hiljem müüma sarnast toodet. Üsna samal ajal, 1845. aastal, hakkasid arvatavalt ka esimestena tahket šokolaadi tootma Šveitsi saksakeelses piirkonnas, kondiitrid David Sprüngli-Schwarzil ja tema poeg Rudolf Sprüngli-Ammannil. Esimesed tahked šokolaadid ei meenutanud kuidagi meie kaasaegseid pehmeid ja siidiseid šokolaade vaid olid jäigad, karedad ja teralised. Esimene Belgia šokolaaditehas, mis hakkas tootma šokolaaditahvleid oli 1857. aastal asutatud Neuhaus, mille asutas Šveitsi immigrant Jean Neuhaus. (History editors, 2018; The Nibble reviews, 2019; Neuhaus, 2021; Lindt & Sprüngli, 2022).
Piimašokolaad sündis 1875. aastal, peale 8 aasta pikkust katsetamist, kui Šveitsi šokolaadikunstnik Daniel Peter lisas šokolaadile kuivatatud piimapulbrit. Koostöös sõber Henri Nestléga sai sellest piimašokolaadist 1979. aastal alguse Nestlé Company, mis tõi piimašokolaadi massturule. 1895 jõudis Ameerikas kättesaadava hinnaga masstootmiseni esimene Herseys Bar šokolaaditahvel. (History editors, 2018; The Nibble reviews, 2019; Cailler, 2019).
Kuigi šokolaad oli 19. sajandi jooksul palju edasi arenenud, siis oli see ikka veel kõva ja raskesti näritav. 1879. aastal leiutas Šveitsi šokolaadimeister, Rudolf Lindt, koonusmasina, mis segas ja õhutas šokolaadi sedasi, et andis sellele suus sulava konsistentsi. See kuulus šokolaadisegu “chocolat fondant” oli maailma esimene sulav šokolaad. Lindti sulav šokolaad aitas oluliselt kaasa Šveitsi kvaliteetse šokolaadi ülemaailmsele mainele. 1899. aastal ühinesid šokolaaditootjad Lindt ja Sprüngli ning tegutsevad edukalt tänaseni. (History editors, 2018; Lindt & Sprüngli, 2022).
Pärast seda, kui Daniel Peter leiutas piimašokolaadi, hakkas Cailler tootma parliineesid ning avas 1898. aastal uue Cailler tehase, kus alustas piima- ja sarapuupähklišokolaadi masstootmist. 1907. aastal laiendas Cailler oma šokolaadivalikut ja tõi turule kinkekarbis müüdava eriti peene šokolaadi “Fémina”, mida toodetakse tänapäevalgi. Cailler on tänapäeval Nestlé’ kaubamärk. (Cailler, 2019).
20. ja 21. sajandil on šokolaadiga tehtud erinevaid eksperimente. Šokolaadi on kasutatud ootamatutes kohtades kulinaarselt nt lihale mõeldud kastmetes ja kosmeetikas erinevates ilu- ja kehahooldustoodetes. Viimane suurim täiendus šokolaadi ajaloos oli roosa šokolaadi loomine 2018. aastal. (The Nibble reviews, 2019).
Enamik tänapäeva šokolaadist on kõrgelt rafineeritud masstoodang. Kuid leidub neidki, kes endiselt väärtustavad traditsioone, tuttavaid maitseid ja valmistavad šokolaadi käsitsi ning hoiavad koostisosad võimalikult puhtad. Näiteks on tuttav kolmnurkse kujuga pähklipuru, mee ja karamelliga Toblerone šokolaad, mis loodi juba 1868 aastal, püsinud sama maitsega siiani. Kaasaegset šokolaadi saab juua, kuid sagedamini nauditakse neid söödavate kondiitritoodete või magustoitude ja küpsetiste koostises. Kuigi tavalist šokolaaditahvlit ei peeta tänapäeval enam tervislikuks, on tume šokolaad välja teeninud tervisliku ja antioksüdantide rikka maiuspala tiitli. (The Nibble reviews, 2019).