Kuigi šokolaadi loo algus jääb aastatuhandete taha, siis meile tuttava armastatud maiustuse jaoks on šokolaadi ajaloos suurima tähtsusega olnud viimased paarsada aastat, kui šokolaad omandas vormi ja maitse, mida meie kaasajal tunneme. Kuigi hispaanlased tõid šokolaadi Euroopasse ja on pidanud seda enda omaks, siis ulatub kahe riigi, Šveitsi ja Belgia vaidlus, kumb neist on ikkagi see õige šokolaadimaa, juba 17. sajandisse. Kahe suurima ja tuntuma šokolaaditootja ja suurima konkurendi võitlus šokolaadimaa tiitli üle sai alguse 1697. aastal, kui Belgia oli veel Hispaania valitsemise all. Zürichi linnapea külastas Brüsselis asuvat Suurt Paleed. Talle pakuti seal „kuuma šokolaadi“. Šveitslane vaimustus uuest joogist koheselt ja viis selle retsepti kaasa, et seda oma kodumaal tutvustada ja täiustada. (The Nibble reviews, 2019).
Kumb siis ikkagi on rohkem šokolaadimaa, kas Belgia või Šveits? Tegelikult väärivad mõlemad seda tiitlit, nende panus šokolaadi arengusse on olnud lihtsalt erinev. Kui šveitslaste panus oli märkimisväärne 19. sajandil kaasaegse sulava šokolaadi leiutamisel, täiustamisel ning nende traditsioonide säilitamisel tänapäevani, siis belglaste panus oli 20. sajandi alguses suurepäraste originaalsete täidetud šokolaadikommide, pralineede, loomisel. Kui šveitslased keskendusid rohkem šokolaaditahvlitele, siis belglased pigem šokolaadikommidele, mida uhketes karpides müüakse. Irooniline on ehk vaid see, et needsamad kuulsad Belgia pralineed leiutas 1912. aastal Belgias Jean Neuhaus II, kelle vanaisa, Jean Neuhaus, oli šokolaaditootjast Šveitsi immigrant. (The Nibble reviews, 2019; Neuhaus, 2021).
Šveitsi šokolaadist on otseselt mõjutatud ka meile tuttava soomlaste Fazeri šokolaadi saamise lugu. Soomlaste kuulus Karl Fazeri piimašokolaad sündis täpselt 100 aastat tagasi läbi sõbraliku juhuse. Ettevõtte asutaja Karl Fazeri pojal Sven Fazeril oli äripartner, kelle lähedane vajas abi. Tänutäheks andis hr Shaller Fazerile Šveitsi piimašokolaadi retsepti. Sellest sai alguse tõeline edulugu, mis kestab tänaseni. Igal aastal toodetakse Soomes 13 miljonit Karl Fazeri sinise paberiga piimašokolaadi sellesama algse Šveitsi piimašokolaadi retsepti järgi. (Fazer, 2021).
Eesti magusatööstusele pani aluse 1806. aastal Šveitsi päritolu kondiiter Lorenz Cavietzel, kes avas 19. sajandi alguses Tallinna vanalinnas Pikal tänaval praeguse Maiasmoka kohviku asukohas oma kondiitriäri. Sellest sai tänase Kalevi kommivabriku vanim otsene eelkäija. Esimene hakkas Eestis aga kakaopulbrit ja kakaovõid tootma August Brandmann. Tema maiustuste vabrikust pärineb ka Eestis toodetud piimašokolaadidest kõige pikema ajalooga šokolaad Nurr. Nii nagu soomlaste Fazeri piimašokolaad, on ka Nurri toodetud ühe retsepti järgi katkematult juba viimased sada aastat. Peale II maailmasõda jätkus šokolaadifirmade liitmise tulemusel Nurri tootmine Kalevi kommivabrikus. Ei ole küll selgeid tõendeid, mis kinnitaks, et Brandmanni Nurri šokolaadi aluseks on Šveitsi piimašokolaadi retsept, kuid selle maitsest ja iseloomust võib selgelt tajuda Šveitsi mõjutusi. (Aedma, 2020; Erelt, 2006; Kalev, 2022).