Enne tööstusrevolutsiooni algust valmistati kakaoubasid šokolaadi jaoks endiselt käsitsi. See oli aeglane ja töömahukas protsess. Seetõttu oli šokolaad endiselt luksus, mida said nautida vaid rikkad. 1828. aasta on šokolaadiajaloos kõige murrangulisemate muutuste aasta, sest Hollandi keemik Coenraad Johannes van Houten avastas uue kakaoubade töötlemise viisi ning leiutas kakaopressi. (History editors, 2018).
Van Houten avastas viisi, kuidas leelisesooladega kakaoubasid töödelda, et valmistada šokolaadipulbrit, mida on lihtsam veega segada. Seda protsessi hakati nimetama “Hollandi töötlemiseks” ja toodetud kakaopulbrit “Hollandi kakaoks”. (History editors, 2018).
Van Houten (või mõnede teiste allikate põhjal tema isa) leiutas 1828. aastal ka kakaopressi, mis mõjutas šokolaaditootmist revolutsiooniliselt. Kakaopress oli uuenduslik seade, mille abil sai röstitud kakaoubadest välja pressida kakaovõi ning järele jäi peen kakaopulber. Sedasi oli võimalik valmistada odavalt ja lihtsalt kakaopulbrit, mida kasutati mitmesuguste maitsvate šokolaaditoodete valmistamiseks. Kui seda kakaopulbrit segati vedelikuga ja valati vormi, siis muutus see jahtudes tahkeks. Sedasi algas šokolaadi jaoks täiesti uus ajastu. Nii Hollandi töötlemine kui ka šokolaadipress aitasid muuta šokolaadi kõigile taskukohasemaks. Sellest sai alguse šokolaadi masstootmine. (History editors, 2018; Magnum, 2022).