Ka šokolaadi Euroopas levimise kohta on liikvel erinevaid lugusid. Ühelt poolt on teada, et Hispaania hakkas juba 1585. aastal šokolaadi importima. Samas külastasid ka teised Euroopa riigid, nagu Itaalia ja Prantsusmaa, Kesk-Ameerika piirkondi ning tõid sealt endaga kaasa teadmised kakaost ja šokolaadi valmistamisest. Neist riikidest levis šokolaaditraditsioon Euroopas aina edasi. (History editors, 2018).
Teise allika põhjal hoidsid hispaanlased pea terve sajandi šokolaadi vaid endale. Kui Prantsuse kuningas Louis XIII abiellus 1615. aastal Austria Annaga, kes oli Hispaania kuninga Philipp III tütar, siis pakuti pulmapeol Prantsusmaa kuninglikule õukonnale šokolaadi proovida. Läbi prantslaste levis šokolaadimaania peagi kogu Euroopas ja sai Euroopa kõrgklassi seas ruttu populaarseks. Londonis, Amsterdamis ja mõnes teises Euroopa linnas avati jõukatele moekad šokolaadimajad. (Magnum, 2022). Esimene Euroopa mõjutustega šokolaadimaja Ameerikas avati 1682. aastal Bostonis. (History editors, 2018).
Mõrust asteekide traditsioonilisest kakaojoogist sai Euroopas magus soe jook, millele lisati maitse järgi roosuhkrut, kaneeli ja muid levinud vürtse ja maitseaineid. Lisaks nautimisele usuti ka Euroopas, et šokolaadil on tervistav mõju. (History editors, 2018). Aastaks 1773 olid kakaooad Ameerika kolooniate peamine importkaup (History editors, 2018). Koos suure ja üha kasvava nõudlusega šokolaadi järele, rajasid paljud riigid ekvaatoriäärsetes riikides oma kakaoistandused. Neis istandustes töötasid tuhanded orjad. (History editors, 2018; Magnum, 2022).