Selle kohta, millal ja kuidas šokolaad Euroopasse jõudis, on vastuolulised teadmised. Kokku on lepitud, et esimesena jõudis šokolaad Hispaaniasse. Ühe legendi järgi avastas Christopher Kolumbus kakaooad siis, kui püüdis Ameerika-reisil kinni maiade kaubalaeva ja tõi 1502. aastal need oad endaga Hispaaniasse kaasa. Samas on mainitud ka, et ta tõi kakaoubasid kaasa juba ka 1492. reisilt. (History editors, 2018; The Nibble reviews, 2019).
Teise legendi järgi tõi šokolaadi Euroopasse erinevate allikate põhjal kas 1527. või 1528. aastal kaasa maadeavastaja ja vallutaja Hernán Cortés. Legend räägib, et Cortés, kes 1519. aastal vallutas osa Mehhikost ja otsis oma Ameerika ekspeditsiooni ajal kulda ja rikkusi, avastas hoopis šokolaadi, mida pakkusid talle Montezuma II õukonna asteegid. Hispaaniasse naastes tõi ta endaga kaasa kakaoubasid ja hoidis oma šokolaadi valmistamise teadmisi pikalt varjatud saladusena. Lisaks on teada, et rajas kakaoistanduse ning tänu temale hoidis Hispaania väga tulusat kakaomonopoli kaks sajandit enda käes. (History editors, 2018; The Nibble reviews, 2019).
Kolmas legend räägib aga sellest, et mungad, kes 1544. aastal esitlesid Guatemala maiasid Hispaania kuningas Filipp II-le, tõid talle kakaoubasid kingituseks. Kuigi pole täpselt teada, kuidas šokolaadi Euroopasse jõudis, siis teada on see, et 1500. aastate keskpaigas oli see Hispaania õukonnas, rikaste ja jõukate seas kiiresti muutunud väga populaarseks maiustuseks, mida ülejäänud Euroopa eest veel hoolega varjati. Joogina serveeritud šokolaadile lisati mõru maitse magustamiseks suhkrut või mett, tšillit ei kasutatud. Ka katoliku mungad armastasid šokolaadi ja jõid seda religioossete praktikate parandamiseks. Munkade teeneks peetakse ka seda, kuidas me šokolaadi nimetame. Asteekide antud nimetus kõlas hispaanlastele vulgaarselt, seega sai nimetuse aluseks maiade kasutatud „chocol“. (The Nibble reviews, 2019).
Kindlalt on teada aga see, et šokolaad jõudis Euroopasse enne teed ja kohvi ning oli Euroopas esimene ergutav jook. (Waxman, 2017).